Mu kolmas ripatsi kandmise päev on tõelise turbo sisse toonud!
Selline tunne, et kõik on super! Keha on ka paindlikult mõnus ja kiire ja väge täis. Jõusaalis suutsin poole rohkem harjutusi teha! Tõesti iga päevaga läheb maailm kaunimaks ja avaramaks :)
Väike märkus - noortel inimesel on niigi kehaga kõik korras, aga kui aastaid on + poole rohkem,
siis on kvantripatsi ja kvantenergia sümmeetriat tekitav mõju tõesti imeline!!! Sulnis armunu tunne, mida esimesel päeval tundsin, on nüüd veelgi võimendunud. Kerge võbelus südames, naeratus näol ja liblikad kõhus - ehk nii võiks sõnades väljendada :) Hüplen lompide vahel nagu ulakas teismeline ;)

Täna andsin ripatsi ühele energiamassöörile kätte (ta ei teadnud kvantripatsist midagi). Nägin vaid ta imestusest suureks muutuvaid silmi ja suurt küsimärki, et mis see veel on !? Kinnipüütud energiavoog lõi ta lausa kõikuma :) Tund aega, seni kuni ta minule massaaži tegi, oli tal kvantripats kaelas ja ta otsustas selle kohe osta, sest midagi nii võimsat polevat ta oma elus kogenud!
Mina sain ka võimsaima seansi :) Olen veendunud, et sensitiivsed inimesed tunnevad seda mõju kindlasti kohe. Materiaalsuses kinnistunud ja uskmatud aga saavad tunnetada füüsilise jõu lisandumist.

Siiralt ja ausalt, see on võimsaim, mida ma oma elus kogenud olen!

Väge ja rõõmu kõigile,

Ja üks kõiksus lausa helendab üha kõiksemas TÄNULIKKUSES...........

Istusin 6. mai kenal pärastlõunal Äntu veehoidla ääres ja mõlgutasin kristallselge vee ääres mõtteid. Veekogu kaldaäärne paepõhi oli väsinud ja äsjakudenud harilikke kärnkonni täis. Kõik nad lebasid liikumatult.
Istusin kaldaäärsel trepil ja äkki tuli mõte pista ripats korraks kargesse vette ning seeläbi üks tänulik energiasutsakas vette lasta. Lasin ripatsil kümmekond minutit vee alla jääval trepiastmel lebada kui
nägemisulatuses (3-5 meetrit) olevad konnad hakkasid elavnema ja endid peaga minu asukoha suunas keerama. Mõne minuti möödudes hakkasid mõned konnad minu suunas liikuma ja pinnale ujuma. Ühe- ja paarikaupa hakkasid konnad käima ripatsit uudistamas. Ujusid ligi, tonksasid ripatsit ja jäid ümbruskonda ringi aerutama. Vähem kui poole tunni jooksul käisid ripatsit uudistamas enam kui paarkümmend elukat. Samal ajal ilmus nähtavale parv paarikümnegrammiseid ahvenaid ja jäi trepi ümber ringe tegema.

Läksin piki kallast paarkümmend meetrit edasi ja avastasin kaldavees rohupuhma, kuhu olid kudenud nii rohekärnkonnad kui harilikud kärnkonnad. Panin ripatsi kudu keskele ja läksin ise eemale. Kümnekonna
minuti pärast hakkas vesi ripasti ümber kihama. Põhjas istuvad isasloomad hakkasid pinnale ulpima ja jäid ripatsi ümber tiirutama ja seda vahtima. Kui ma poole tunni möödudes ripatsi veest välja võtsin, vajusid konnad põhja ja jäid tardunult lebasklema. Kui ma mõne minuti möödudes ripatsi uuesti vette kastsin, siis konnad nagu ärkasid ja hakkasid jälle lähemale nihkuma ja pinnale tõusma. Mõned ujusid ninapidi ripatsi vastu ja tonksasid seda. Üks eriti mõnujanuline isas-olend ujus ripatsi juurde, pani külje selle vastu ja jäi paigale päris mitmeks minutiks.

Tee pealt leidsin põõsa varjus ühe külmatardumuses (õhutemperatuur oli vaid mõne soojakraadi juures) hariliku kärnkonna. Kui ma teda tonksasin, näis ta üsna elutu. Ma panin ripatsi tema seljale ja vähem kui minuti möödudes hakkas konn esiteks rabelema ja siis roomas ta tõtlikult võsastiku suunas.

Pisut kaladest kah.

Olen aastaid viljastatud forellimarja Eesti kalakasvatustele vahendanud. Nii ka sel aastal. Tõin sel aastal marja ühest Taani tõumajandist kahele Eesti kalakasvatusele. Ühele kalakasvatusele viisin marja ise kohale ja teine kalakasvataja tuli Tallinnasse lennujaama marjale ise järele. Kusagilt internetist olin vilksamisi lugenud laavakivide kasutamisest marja inkubaatorites. Sellele kalakasvatusele, kuhu marja kohale viisin, pistsin ühe ripatsi vee sissevoolu juurde vette ja ütlesin kalakasvatajale, et vaatame, mis saama hakkab. Nädala möödudes külastasin teist kalakasvatajat, kellel ripatsit ei olnud ning leidsin,
et tema marjast polnud koorunud veel ühtegi vastset. Helistasin kohe esimesele kalakasvatajale ja küsisin, et kuidas läheb ja vastuseks oli, et vähemalt 2/5, kui mitte pool, vastsetest on koorunud ja ujub agaralt
ringi. Mõlemas kalakasvatuses on veetemperatuur ühesugune ning arvestades koorumiseks vajalikke kraadpäevade (veetemperatuur 1 kraad päeva jooksul annab ühe kraadpäeva ja veetemperatuur 10 kraadi päevas annab 10 kraadpäeva) arvu oleks pidanud pilt olema ühesugune. Kui tavaliselt hakkab vikerforell kooruma 300 kraadpäeva pealt, siis ripatsiga kalakasvatuses oli 300 kraadpäeva möödudes ¼ juba koorunud.
Nüüd on ripatsid juba mõlemas kalakasvatuses. Ootan huviga, mis saab edasi.

08.10.2010

Kvantripatsist enda kogemuste põhjal... kannan seda massaaži tehes ja tunnen selgelt füüsilise jõu suurenemist. Ja veel, seda kandes ei jää käed hiljem valusaks, kui on üleliia raskeid inimesi masseeritud ja venitatud.
Hea asi!

14.10.2010

Täna rääkisin oma kiriku õega ja sain teada, et ka temal on see ripats , üks terve 6 liikmelise pere peale. Päeval kasutab seda ema oma 4 lapsega, kellest kaksikud saavad varsti 2 aastaseks ja õhtul saab ripatsi endale pereisa. Nad ei saa lubada endale rohkemat ja kasutavad ainsat ripatsit maksimaalselt.
Nii on lood selle kasulikkusega.
Ega ma ei uskunud eriti Pealtnägija juttu, aga mõnele võib see mõjuda küll väga negatiivselt. Hele ja Lehte jutt oli palju huvitavam ja veenvam, kuid ta oli halvas kontekstis.